Lõikus tagakiusamise kiuste Mehhikos

Pärast aastaid kestnud teenimist Mehhiko “Vaikuse ringis” astusid Beatriz ja tema abikaasa juhirollist tagasi, jättes teenimistöö noorema misjonäripaari kätte, keda nad olid jüngerdanud. Vaatamata tagakiusamisele, hirmule ja raskustele kasvavad piirkonna usklikud jätkuvalt usus, kogunevad kokku ja jagavad evangeeliumi. Kuigi Beatriz paraneb endiselt tagakiusamise tagajärgedest, on ta lootusrikas, et aastatepikkuse ustava teenimise käigus külvatud seemned kannavad ühel päeval rikkalikku vilja.

Ka pärast juhirolli üleandmist elab Beatrizi pärand edasi naiste kaudu, keda ta jüngerdas.

Kuid juba mitu kuud oli Jumal äratanud Beatrizi ja tema abikaasa südames sama veendumuse: on aeg lahkuda.

“Alguses ma ei tahtnud,” meenutas ta. “Ma mõtlesin kogu aeg grupi naistele. Kuidas me nad siia üksi jätame?”

Ligi kuus ja pool aastat teenis paar misjonäridena Vaikuse ringis – laias piirkonnas Mehhikos, kus kristlust suures osas tõrjutakse. Sügavad suhted olid juurdunud. Lahkumine tundus peaaegu võimatu.

Ometi tundsid nad, et Jumal juhatab neid uude hooaega. Mida nad ei mõistnud, oli see, et pisaratega külvatud seemned olid juba hakanud kasvama.

“Timoteuste” kasvatamine

Enne lahkumist pühendusid Beatriz ja tema abikaasa kuude kaupa sihipäraselt Irene* ja Emiliano* – noore misjonäripaari – ettevalmistamisele juhirolli ülevõtmiseks.

“Hakkasime vastutust samm-sammult üle andma,” selgitas Beatriz. “Kõigepealt jutlustamise, siis piibliõpingud, siis naistegrupid. Me tahtsime, et naised hakkaksid nägema neid kui juhte.”

Täna juhivad Irene ja Emiliano Vaikuse ringi teenimistööd täielikult. Kaks paari kohtuvad isiklikult iga pooleteise kuu tagant ja hoiavad vahepeal pidevalt ühendust.

“Me näeme neid kui oma vaimulikke lapsi – oma Timoteuseid.”

Beatriz

“Jumal võimaldas meil Tema teenimise kaudu luua kauni sõpruse,” ütles Beatriz. “Me näeme neid kui oma vaimulikke lapsi – oma Timoteuseid.”

Usk, mis püsib

Tagakiusamine jätkub. Aga samuti kogunemised, palved ja kasv.

Mõned naised valmistuvad nüüd ristimiseks – see on vaikne, kuid oluline samm. Nende kogukondades ei ole ristimine pelgalt tseremoonia. See on avalik tunnistus, millel on tõeline hind.

“Nende usk on kindel,” ütles Beatriz, “aga hirm tõrjutuse ees on endiselt olemas.”

Sellest hoolimata liiguvad nad edasi.

Üks läbimurre toimus selle aasta alguses. Naine nimega Rachel nägi, kuidas tema abikaasa hakkas käima abielunõustamise kohtumistel Irene ja Emilianoga – need olid tema esimesed sammud evangeeliumi poole.

“See on tohutu võit,” ütles Beatriz.

Teenimistöö laste seas jätkub samuti, hoolimata ülekaalukatest väljakutsetest: vaesus, narkomaania, kuritegevus ja vaimne pimedus.

“Inimlikult vaadates pole neil lastel tulevikku,” ütles Victoria Vélez, Open Doorsi meeskonnaliige riigis.

Ja ometi tulevad Irene ja Emiliano koos vabatahtlike nagu Carmen nädalast nädalasse kohale – õpetades, jagades ja kandes valgust sellesse pimedusse.

“Ma tean, et nad nutavad, väsivad ja tunnevad end heitununa,” tunnistas Beatriz. “Aga nad jätkavad. Inimlikult me ei suudaks seda kunagi teha. See on Püha Vaim.”

Ajal, mil Emiliano ja Irene teenisid koos Beatriziga, osalesid nad koolitustel *Tormi kiuste kindlana püsimas*. Nüüd jagavad nad neid õppetunde edasi Vaikuse ringi uute usklike seas, õpetades neid surve kiuste kindlaks jääma.

“Psühholoogiline tugi ja piiblitundmine on jätkuvalt väga vajalikud, seepärast täname Jumalat käsiraamatu *Tormi kiuste kindlana püsimas* eest,” ütles Emiliano.

Vastatud palved

Hiljutisel reisil läbi piirkonna kerkis üks palvesoov ikka ja jälle esile: rohkem misjonäre, kes koormat jagaksid.

Mõne nädala pärast saabus vastus. Noor kristlik paar kolis piirkonda ja sai Beatrizi kaudu ühenduse Irene ja Emilianoga.

“Misjonäride jaoks siin on üksindus üks raskemaid asju,” ütles Beatriz. “Vahel tunnevad nad, et neist ei piisa.”

Sellepärast tundus see uus sõprus palju enamana kui juhus.

Beatriz täna

Beatriz ja tema pere ei ela enam külas. Pärast pikka palvetamist kolisid nad teise linna, kus tema abikaasa teenib nüüd pastorina.

Üleminek ei olnud kerge. Open Doors kõndis nendega kõrval vaimulikult, emotsionaalselt ja rahaliselt.

“See on olnud meile kui perele väga tähendusrikas,” ütles Beatriz, “ja ka Vaikuse ringi naistele.”

Ta paraneb endiselt haavadest, mille tagakiusamine jättis. Ta meenutab, kui hirmunud ta oli, kui võõras inimene nende uues kodulinnas lihtsalt küsis, kas ta on kristlane.

“Tema hoolitseb igaühe eest meist, kus iganes Ta tahab, et me oleksime.”

Beatriz

Sellest hoolimata usub ta, et Jumal valitseb – tema elu, tema pere ja õdede üle, keda ta Vaikuse ringi maha jättis.

Nagu Paulus, on tema ja tema abikaasa õppinud usaldama Jumalat igas üleminekus.

“Tema hoolitseb igaühe eest meist, kus iganes Ta tahab, et me oleksime.”

Tulevik väljaspool vaikust

Beatriz kannab Vaikuse ringi endiselt oma südames.

“Vanem põlvkond on endiselt evangeeliumile väga suletud,” ütles ta. “Aga noored avavad oma südameid. Ma arvan, et kahekümne aasta pärast räägivad need külad teistsugust lugu.”

Oma teekonna alguses andis Jumal talle tõotuse. Ta hoiab sellest siiani kinni.

“See ongi tõotus – iga külvatud seeme kannab omal ajal vilja.”

Beatriz

“Kes nuttes välja lähevad, kallist seemet kandes, need tulevad koju hõisates, oma vihke kandes.” – Psalm 126

“Võib-olla ei ole meie need, kes lõikuse kogunevad,” ütles Beatriz. “Aga teised teevad seda. See ongi tõotus – iga külvatud seeme kannab omal ajal vilja.”

Ja nii jätkavad nad Vaikuse ringis külvamist.

*Nimi muudetud turvalisuse kaalutlustel.