Kiireloomuline: Nigeeria kristlased on murdepunktis

Pühapäev, 10. aprill 2026. Enamiku jaoks meist oli see lihtsalt üks tavaline päev. Nigeeria kristlasest ema Sabina David jaoks oli see päev, mil tema maailm igaveseks muutus.

Keskööl, kui tema ja ta pere magasid oma kodus Nigeeria loodeosa Kaduna osariigis, tungisid relvastatud fulani võitlejad sisse ja röövisid kõik 12 majas olnud inimest.

Sabinal oli vaid hägune ettekujutus mõrvade, peksmise, alandamise ja nälgimise õudusunenäost, millega ta peagi silmitsi seisis. Hiljuti jagas ta oma lugu meie Open Doorsi kohalike partneritega, paludes palveid ülemaailmselt koguduselt. “Jumal andis mulle täna jõudu oma lugu rääkida,” ütleb ta.

Ta rääkis meile igast detailist (millest mõned on liiga jõhkrad, et neid jagada), alustades kohutavast öisest teekonnast võitlejate baasi. “Me kõndisime võsas, kui nad hakkasid mõnda meist tapma, enne kui me nende peidupaika jõudsime,” meenutab Sabina. “Kui me varahommikul kohale jõudsime, hakkasid nad meid peksma.”

Järgmisel päeval, esmaspäeval, 11. aprillil, valisid võitlejad välja seitse naist, kes pidid peksma Bulust, tema abikaasat. Sabina anus neil lõpetada, kuid teda ennast peksti seejärel nii rängalt, et ta minestas.

“Tulin teadvusele ja nägin oma meest ahelates maas,” ütleb ta. “Meid aheldati nagu orje.”

Järgmisel päeval jätkus peksmine, kuna võitlejad sundisid taas naisi tema abikaasat ründama. Teisipäeval, 11. aprillil, umbes kell 15.00 suri Bulus oma vigastustesse. “Nad võtsid ta surnukeha ja viskasid selle nagu koera jõkke,” ütleb Sabina, mõeldes tagasi sellele valusale stseenile.

Võitlejate järgmine samm oli alandamine. “Nad panid MP3 mängima ja sundisid mind nende ees tantsima,” ütleb Sabina. “Kui ma tantsisin, peksid nad mind – kogu selle aja, mil ma leinasin oma meest.”

Bulus ei olnud viimane pereliige, kelle Sabina vangistuses kaotas. Võitlejad mõrvasid ka kaks tema poega.

“Nad tapsid poisid samas kohas, kuhu nad mu mehe surnukeha viskasid,” ütleb ta. “Ma kogesin röövijate urkas palju kohutavaid asju. Nad tapsid mu mehe mu silme all; mu lapsed tapeti samuti. Mind aheldati nagu orja, mul polnud toitu süüa ega vett juua.”

“Sest me oleme Jumala lapsed”

2026. aasta esimene pool on osutunud laastavaks Jumala rahvale, kes elab Nigeeria loodeosas. Aasta algas sellega, et Kaduna osariigis rööviti 177 kirikuskäijat, ning vägivald ja tapmised on jätkunud igal kuul, sealhulgas tapeti märtsis Kaduna osariigis kristliku pulmapeo ajal 13 inimest ja rööviti 28.

Sabina usub, et tema usk Jeesusesse oli põhjus, miks teda ja ta peret rööviti ja nii vägivaldselt koheldi. Bulus ei olnud pastor, kuid tema ja ta pere olid seotud oma kohaliku kogudusega.

“Kuna me tunnistame, et oleme Jumala lapsed – see on põhjus, miks me nende katsumustega silmitsi seisame,” ütleb ta.

“Maailm peaks teadma, et me kannatame tagakiusamist oma usu pärast Kristusesse Jeesusesse.”

Koguduseliidrid kinnitavad tema veendumust. “[Ründajad] ütlevad selliseid asju nagu ‘Allahu akbar’ (muslimi tunnistus “Jumal on suurim”) ja tsiteerivad Koraani osi,” ütleb pastor Shuaibu Matthew, kohalik koguduseliider Katsina osariigis, mis on üks Nigeeria osariikidest, mida hiljutine vägivallalaine on kõige enam mõjutanud.

Ta jätkab: “Endised vangid räägivad meile, et pärast võssa viimist nõutakse neilt islamisse pöördumist […] neid, kes islamit vastu võtavad, koheldakse paremini. Nende lunaraha vähendatakse ja nad vabastatakse varem. Neid, kes islamist keelduvad, pekstakse halastamatult ja neile ei anta toitu.”

Teine koguduseliider, pastor Enoch, märgib, et ta on näinud kristlaste tagakiusamise kiiret kasvu. “Isegi sotsiaalmeedias kuuled neid ütlemas: ‘Tapke uskumatud,'” ütleb ta. “Maailm peaks teadma, et me kannatame tagakiusamist oma usu pärast Kristusesse Jeesusesse.”

Ränk murdepunkt

Kogu Nigeeria loodeosas, eelkõige Kaduna ja Katsina osariigis, aetakse kristlasi kodudest minema, röövitakse ja mõrvatakse. Selle tagajärjel on tuhanded usklikud murdepunktis.

“Olukord on jõudnud sinnamaale, kus inimestel on raske oma peresid toita, sest põllumaad, mida inimesed harisid, ei ole neile enam kättesaadavad,” selgitab pastor Enoch, lisades, et olukord on muutunud nii raskeks, et mõned lapsed on hakanud varastama ja mõned naised on ellujäämiseks pöördunud prostitutsiooni poole.

Pastor Shuaibu kirjeldab oma kogukonna rasket olukorda. “Mu koguduse liikmed kannatavad endiselt toidupuuduse all ja nende loomad on ära võetud,” jagab ta. “Nad ei suuda toitu osta, nii et nad käivad ringi ja otsivad toitu oma perekonnalt ja sõpradelt.

“Kui nad täna söövad, ei tea nad, kust toit järgmisel päeval tuleb. Praegu on nad tõsises vaesuses.”

Teine Katsina osariigi koguduseliider, pastor Dauda, selgitab, et paljud pered tema kogukonnas seisavad silmitsi raskustega, sest nad on võtnud enda juurde lapsi ja noori, kelle vanemad tapeti või rööviti. “Esimene asi, mida on vaja siinsete kristlaste aitamiseks Katsinas, on toit,” ütleb ta.

Eluase on samuti kriitiline vajadus Kaduna osariigis, ütleb Jumai, kelle abikaasa hukkus märtrina rünnakus. Alates tema surmast viis aastat tagasi on Jumai ja tema lapsed olnud sunnitud neli korda kolima. Juulis ähvardab neid taas väljatõstmine, kui Jumai ei suuda üüri maksta.

“Kuidas sa lahendad oma laste probleeme sellises olukorras, milles me praegu oleme?” küsib ta.

Raskused ja lootus

Jumala armust õnnestus Sabinal ja ühel teisel naisel oma vangistajate käest põgeneda.

“Ma tahan, et meie vennad ja õed Kristuses üle kogu maailma teaksid, et meil pole rahu, ja et me vajame neid, et nad aitaksid meid oma palvetega.”

– Sabina

Ta naasis oma majja, tagasi oma nelja lapse juurde. Nüüd on ta lesk ja üksikvanem, kes üritab hoolitseda oma laste eest piirkonnas, kus ebakindlus ja võimalikud rünnakud on pidev oht.

“Ma tahan, et meie vennad ja õed Kristuses üle kogu maailma teaksid, et meil pole rahu,” jagab Sabina. “Ja me vajame neid, et nad aitaksid meid oma palvetega.”

Kuigi elu jätkub raskena, toetuvad tema ja tuhanded teised usklikud kogu Sahara-taguses Aafrikas jätkuvalt Jumalale. Nad jätkavad Tema poole vaatamist oma lootuse nimel.

“Ma arvasin, et surm saab mulle osaks kõige toimunu pärast,” ütleb ta, “kuid Jumal tungis mu südamesse. Ta lohutab ja tugevdas mind. Ja Ta andis mulle jõudu täna oma lugu rääkida.

“Ma tahan, et mu vennad ja õed Kristuses üle kogu maailma teaksid, et kõik, mis selles elus juhtub, on Jumal määranud juhtuma. Meie, kristlased, ei tohiks murduda, kui midagi juhtub. Me peaksime seisma tugevalt usus, et Kõigeväeline Jumal aitab.”

Sabina jagab laulu, mida ta vangistuses endale laulis:

“Oo Kristus, siin ma olen, tulen Sinu juurde eksinuna. Ei ole kedagi, kes mind päästaks. Ei ühtki abilist peale Sinu.

Siin ma olen, Issand, siin ma olen. Oo Kristus, siin ma olen. Ma olen tulnud patu koormaga, võta see ära, puhasta mind.

Ma ei ole toonud lunahinda; ma olen näinud Sinu verd. Halasta mu peale ja võta mind vastu.

Siin ma olen, Issand, siin ma olen. Oo Kristus, siin ma olen. Ma olen tulnud patu koormaga. Võta see ära, puhasta mind.

Mu päästmine on lõpule viidud; Sinu veri on mind lunastanud. Nüüd olen Sinu sulane, igavesti olen Sinu.

Siin ma olen, Issand, siin ma olen. Oo Kristus, siin ma olen. Ma olen tulnud patu koormaga, võta see ära, puhasta mind.”

Ta jätkab selle hümni laulmist ka täna, kõndides nii raskustes kui lootuses.

“Need sõnad tugevdavad mu usku ja rahustavad mu meelt,” ütleb ta. “Ja ma annan kogu au Kõigeväelisele Jumalale.”

Kannatavate usklike kõrval seismine

Jumala rahvana on meil võimalus astuda koguduseliidrite ja usklike nagu Sabina David ja Jumai ellu. Me saame seista koguduse kõrval ja anda neile teada, et neid pole unustatud … et, nagu apostel Paulus meid tuletab meelde, “kui üks Kristuse ihu liige kannatab, kannatavad kõik liikmed koos temaga” (1Kr 12:26).

Pastor Dauda julgustab meid: “Jumal tegutseb salapärastel viisidel – isegi kui rünnak toimub, avab Ta oma rahvale väljapääsutee.” Jumal saab mitmel viisil kasutada meie palveid ja ande päästmise ja taastamise toomiseks.

Sabina palub meil koos temaga palvetada

• “Palvetage meie eest, et Kõigeväeline Jumal tugevdaks meid jääma oma usku ilma murtud südameta. Palvetage, et Jumal tervendaks mu südame.
• “Palvetage Maru, meie küla ja teiste fulani võitlejate poolt piinatud külade eest. Jumal taastagu rahu meie külades, et me kõik saaksime elada rahus.
• “Palvetage, et Jumal taastaks meie riigi.”

Palveta koos oma perega Nigeerias ja kogu Sahara-taguses Aafrikas

• Palveta, et kõik, kes leinavad oma usu pärast märtritena hukkunud lähedasi, tunneksid Jumala tõotust – et Ta on “ligi nendele, kel murtud süda”.
• Palveta koos usklikega Sahara-taguses Aafrikas, kes jätkuvalt paluvad meil palvetada, et nende usk ja tunnistus tagakiusamise keskel oleks valguseks Kristusele.
• Palveta usu pärast rünnatud kogukondade eest, eriti naiste eest, kes on nüüd lesed, ja nende laste eest. Palveta, et Jumal hoiaks nende usku elus.
• Palveta koos leskedega, kes vajavad jumalikku jõudu edasi astumiseks, ja varustust nende peredele … et neil oleks ootamatut mannat.
• Palveta nimepidi Nigeeria presidendi Bola Ahmed Tinubu eest täna. Palu, et Jumal annaks talle tarkust ja julgust oma riigi kodanikke kaitsta.

*Nimi muudetud isiku kaitseks