Dorji kannab rõõmuga risti iga päev, nagu Jeesus oma jüngritele õpetas
Pärast surmalähedast kogemust pühendas pastor Dorji* oma elu Jumalale. Perekonna vanima pojana soovis ta, et tema pere vabaneks nõidusest ja selle praktikatest. Kristuse vastuvõtmise pärast seisavad tema ja ta pere silmitsi pideva diskrimineerimisega sugulaste ja kogukonna poolt, kuid nad on kindlalt otsustanud olla Jumala teenistuses, julgustades teisi ja näidates neile teed tõelise vabaduse juurde.
Pastor Dorji võttis OD partnereid soojalt vastu suure naeratusega ja juhtis meid tuppa, näidates toolidele, kuhu istuda. Võtsime koha sisse tagasihoidlikus toas, kus oli minimaalselt mööblit. Sarnaselt teistele ümberkaudsetele hoonetele on ka tema kodu tüüpilise Bhutani arhitektuuriga erksates värvides – roheline, kollane, punane ja pruun, mis on tavaline vaatepilt Müristava Draakoni Maal.
Riigi identiteediga tihedalt seotuna kandis pastor Dorji rahvusriietust – tumepruuni ja kastanpunase triibulist Gho’d, (põlvepikkune rüü ülesrullitud varrukatega) ja pikki põlvini ulatuvaid sokke. Tema näolt peegeldus uhkus, kui ta selgitas traditsioonilist riietust.
Sama uhkus ja au peegeldus tema näolt, kui ta jutustas oma kohtumisest ja suhtest elava Jumalaga.
Lootusetuses leidis igavese lootuse
Palju aastaid tagasi kaotas ta isa nõiduse tõttu. Nagu pastor Dorji jagas, oli tema pere nõiduse mõju all. “Mu isa suri noorelt. Vaatamata sellele, et ta oli nõid, ei suutnud ta iseennast päästa. Hiljem ilmnesid ka mul sarnased sümptomid ja ma olin raskelt haige, surmalähedal. Olin hirmul, olles kindel, et surengi täpselt nagu mu isa.”
Pastor Dorji pärineb suurest perest, kus on kuus õde-venda. Tema vanim õde ja õemees olid ainsad usklikud peres.
Kui ta oli surivoodil, kuulis ta oma õemehelt evangeeliumi ja seda, kuidas see võib teda vabaks teha.
Kuna muud valikut ei olnud, andis pastor Dorji oma elu Kristusele ja leidis selle kindlustatuna. Kui surmahirm temast lahkus, teatas ta perele oma otsusest järgida Kristust kogu ülejäänud elu. “Kuna olin perekonna vanim meessoost liige pärast isa surma, tahtsin, et kogu mu pere oleks kaitstud ja kindlustatud Kristuses. Ma rääkisin neile oma otsusest ja palusin neil seda kaaluda. Järk-järgult, üks teise järel, jõudsid nad päästmise tundmisele.”
Kuigi tema lähiperekond võttis Jeesuse vastu, olid tema veresuguslased teravalt vastu ja näitasid oma pahameelt, distantseerudes ja katkestades kõik sidemed pastor Dorji perekonnaga.
Ta seisis silmitsi diskrimineerimisega isegi töökohal, kui kolleegid kuulsid tema uuest usust. “Nad hakkasid mind lõunapausidel tõrjuma, öeldes: ‘Kuna sa oled nüüd kristlane, pole hea meiega läbi käia.’ Naeratusega vastasin tavaliselt ‘olgu’ ja jäin oma kohale,” meenutas pastor Dorji mõnda sellist juhtumit oma usu alguspäevilt.
Kristuses algajast Tema karja karjaseks
Kui nad hakkasid kirikus käima, kasvas pere Jumala Sõnas. Selgitades oma vaimulikku kasvu, jagab pastor Dorji: “Mu pastor koolitasmind ja õpetas mind. Ta varustas mind jüngerluse õpetusega. Tema juhendamisel teenisin kogudust diakonina. Paari aasta pärast kolis mu pastor teise kohta ja kogudus nimetas mind pastoriks.” Juba ligi 16 aastat teenib pastor Dorji kogudust ja karjatab umbes 28 peret.
Kui küsiti praeguse olukorra kohta seoses ühiskonna aktsepteerimisega, selgitab pastor Dorji: “Ka praegu ei võeta kristlasi kõigi poolt hästi vastu.” Äkki muutub ta hääl pisut vaiksemaks ja ta näole ilmub mõtlik ilme.
Meie kohtumisele eelneval päeval sadas vihma ja ilm oli endiselt külm ja niiske. Maa lõhn oli veel õhus. Kui pastor Dorji kirjeldas kristlaste olukorda, suutsime seda seostada tõrjumise niiskusega, mis valitseb endiselt töökohtades, ühiskonnas ja kahjuks isegi peredes.
“Paljudel kristlikel peredel on raske head asukohta üürida, sest inimesed ei ole nõus oma kodusid kristlastele välja üürima. Nad vaatavad meile ülalt alla.
Sama on meie kogunemistega. Kuna me ei saa kirikuid registreerida, koguneme üüripindadel. Kui omanikud paluvad meil lahkuda, peame kohast kohta kolima. Kui koguneme ja peame jumalateenistust oma kodudes, kaebavad naabrid meie üle. Meil on tõesti raske osadust pidada.
Siiski lubavad mõned kaastundlikud inimesed meil jääda. Tänu neile headele hingedele, kes üürivad meile oma kodusid. Samuti on mõnes naabruses inimesed mõistvad ja arvestavad, mis võimaldab meil oma osadust jätkata.”
Karm tegelikkus
Kuigi see kõlab kummaliselt, on teine reaalsus see, et Bhutanist ei leia poode, mis müüksid kristlikku kirjandust. Juhina jagab pastor Dorji, et kristliku kirjanduse nappus on oluline väljakutse, millega tema-sugused juhid silmitsi seisavad ja mida on vaja nende vaimuliku küpsuse jaoks. Kui inimesed üritavad kristlikku kirjandust sisse tuua, konfiskeeritakse see.
Käed rinna peal risti, lisab ta: “Teine kasvav probleem, mis mulle valu valmistab, on suurenev lahutuste arv. Uusi usklikke jätavad sageli nende abikaasad maha. Ka minu koguduses on mehi ja naisi, kelle abikaasad on neist lahutanud, sest nad võtsid Jeesuse vastu. Lapsed kannatavad palju lagunenud peredes ja nende kasvamine on mõjutatud.”
Õppis kandma risti iga päev
Kuid kohe, pühakirjale viidates, selgitab pastor Dorji filosoofiliselt piiblilist perspektiivi: “Piibel õpetab meile, et rist on meie tee. Need asjad on saanud meie elu osaks ja me kanname neid kui risti. Ma olen seda õppinud tagakiusuks valmisoleku koolitusel. Koolituse põhiküsimus oli, kuidas me saame sellistes olukordades vastupidavad olla. Nüüd õpetan sama oma koguduseliikmetele ja teistele usklikele.
Tunnistused, mida koolitaja tagakiusuks valmisoleku koolitusel jagas, puudutasid tõeliselt meie südameid. Ta õpetas meid väga sügaval viisil, julgustades meid tagakiusamise keskel tugevana seisma.” Pastor Dorji jagab tagakiusuks valmisoleku koolituse mõju, mida viisid läbi kohalikud OD partnerid.
Pastorina soovitab ja propageerib ta seda koolitust oma kaasusklikele. “Kui meie koguduseliikmed, eriti uued usklikud, õpivad nendest õpetustest, on nad väga tugevad elu reaalsusega silmitsi seisma. Sest me ei tea, millisest küljest tagakiusamine tuleb. Me peaksime aitama neil valmis olla,” ütleb ta.
Ta väljendab oma tänu toetajatele: “Ma tahan tänada igaühte, kes meid aitab, meie eest palvetab, meid toetab ja meie kõrval seisab, tuues meile selliseid koolitusi, mis meid tugevdavad. Koolitused on intensiivsed, mis teevad meid piisavalt tugevaks elu reaalsusega silmitsi seisma.”
Ta lõpetab sõnadega: “Tagakiusuks valmisoleku koolitus valmistab tõesti kristlasi seisma tugevana usus igas olukorras, mis nende teele tuleb.”
Pastor Dorji palvesoovid
- Palun palvetage pidevalt meie eest, et me oleksime tunnistajateks teistele inimestele, neile, kes ei ole Issandas.
- Palvetage, et saaksime Issandalt jõudu ja järgiksime Tema juhtimist.
- Palvetage meie uute usklike eest, kes on pideva surve all kogukonna poolt. Nad kogevad vaimset ja emotsionaalset stressi. Mõnikord kogevad naised usklikena isegi füüsilist vägivalda oma pereliikmete poolt.
- Palvetage ühtsuse ja rahu eest peredes ning selle eest, et lapsi kasvatataks armastuse ja hoolitsusega.
- Pidage meeles meie kogunemisi ja usklike osadust, et nad ammutataks jõudu Jumalalt, üksteiselt ning jätkaksid oma usuteed tagasi langemata.
- Me palume Jumala õnnistust oma kaaskodanikele, kes lasevad meil oma usku praktiseerida.
- Palvetage meie rahva, meie kuninga, ametnike ja võimude eest.
*Nimi on turvalisuse kaalutlustel muudetud.
