Süüria

Milline näeb tagakiusamine välja

Kristlaste olukord Süürias on viimase aasta jooksul muutunud veelgi raskemaks. Pärast Assadi režiimi langemist 2024. aasta detsembris – olles valitsenud Süüriat üle 50 aasta – on riik valdavalt Hay’at Tahrir al-Shami (HTS) juhitud jõudude kontrolli all. Tegemist on islamistliku äärmusrühmitusega, mille juured ulatuvad Al Qaedasse. Rühmitus on teinud mõõdukuse suunas avaldusi ja pidanud läbirääkimisi Süüria traditsiooniliste kristlike kogukondade esindajatega, kuid on veel liiga vara öelda, mida uus juhtkond kaasa toob.

Pärast võimuvahetust on laialdane ebastabiilsus viinud surmavate kokkupõrgeteni, mis on mõjutanud ka teisi usuvähemusi, eelkõige druuse ja alaviite, ning kristlased on jäänud tulevahetusse. Islamiriigi rühmituse sõjaliste operatsioonide taastugevnemine alates 2024. aasta oktoobrist süvendab ebakindlustunnet. Nende hulka kuulub ka surmav rünnak kiriku vastu Damaskuses 2025. aasta juunis.

Mis on sel aastal muutunud

Süüria on tõusnud ülemaailmse tagakiusamise edetabeli (World Watch List) esikümne hulka – surve ja vägivald on võrreldes eelmise aastaga järsult kasvanud. Aasta tagasi oli Süüria 18. kohal, tänavu on see kuues. See peegeldab tegelikkust, et Süüria on nüüd ohtlikum kui kunagi varem pärast seda, kui Iraagi ja Süüria Islamiriigi (ISIS) rühmitus hõivas märkimisväärse osa territooriumist.

Kogu Süüria julma kodusõja vältel kannatasid kristlased sõjategevuse ja ümberasustamise tõttu ebaproportsionaalselt. Nende haavatavus tulenes poliitilise ja sõjalise võimu puudumisest, väidetavatest sidemetest Läänega ning tajutavast lähedusest Assadi režiimile. Uue ajutise valitsuse all on need riskid süvenenud, jättes kristlikud kogukonnad avatuks sihitud vägivallale, diskrimineerimisele ja sotsiaalsele tõrjutusele.

2025. aasta märtsi ajutine põhiseadus koondab võimu presidendi kätte ja kehtestab islami õiguse seadusandluse peamise allikana. Paljude ekspertide hinnangul pakub uus põhiseadus usuvähemustele ebapiisavat kaitset. Poliitiline võim on jätkuvalt killustunud ning sektantlikud ja sõjakad osalised koguvad mõjuvõimu. Vägivallatsemised, sealhulgas Islamiriigi rühmituse rünnakud, nagu rünnak kiriku vastu Damaskuses 2025. aasta juunis, on muutnud julgeolekuolukorra veelgi ebakindlamaks.

Sanktsioonide osaline kaotamine 2025. aasta keskpaigas on avanud ülesehituse ja kaubanduse kanaleid, kuid mõju kristlikele kogukondadele jääb ebakindlaks.

Kes on tagakiusamisele kõige haavatavam

Kristlastele avaldatav surve Süürias varieerub piirkonniti. Kirdeosa on üldiselt turvalisem ja sallivam. Rannikul on väiksemad, hajutatud kristlikud kogukonnad mõõdukalt haavatavad sotsiaalse surve suhtes. Lõunas seisavad kristlased silmitsi mõõduka kuni tugeva survega, kuigi druuside enamusega piirkondades on sallivus üldiselt suurem kui moslemite enamusega aladel. Suurim surve valitseb Damaskuses ja Aleppos, kus konservatiivsete moslemikogukondade ja äärmusrühmituste kasvav vaenulikkus tekitab ebakindlust ja piiranguid. Seda vaatamata kristlaste ajaloolisele kohalolule nendes linnades.

Lisaks seisavad islamist või druusi usust pöördunud kristlased silmitsi tugeva perekondliku ja ühiskondliku survega, eriti moslemite enamusega piirkondades. Usupöördumine võib viia tõsise vägivalla või väljaheitmiseni. Kasvav islami radikaliseerumine on tugevdanud vastupanu islami taustaga pöördunutele.

Kuidas kogevad tagakiusamist naised

Usuvähemustesse, sealhulgas kristlaste hulka kuuluvaid naisi ähvardab inimrööv, seksuaalne ahistamine ja vägistamine. Kultuurilised häbimärgistused ja kättemaksu kartus takistavad ohvreid rünnakutest teatamast. Islamist pöördunud naised seisavad silmitsi ka oma perekonna vägivallaga ning neid võidakse sundida abielluma moslemiga. Kui nad on juba abielus, võidakse neist lahutada ja keelduda laste hooldusõiguse andmisest.

Kuidas kogevad tagakiusamist mehed

Töötutel kristlastel on äärmiselt raske tööd leida ning neil, kes töötavad, on vähe võimalusi edutamiseks. Islamist pöördunud mehed seisavad silmitsi täiendava survega – neid võidakse perekonna poolt ähvardada, peksta või pärandist ilma jätta. Pöördunutele avaldatakse ka tugevat survet abielluda moslemi naisega. See surve on sundinud paljusid kristlastest mehi Süüriast lahkuma, mis on viinud kristlaste arvu vähenemiseni ja kristliku kogukonna veelgi suurema destabiliseerimiseni.

Mida teeb Open Doors abiks

Open Doors töötab Süürias kohalike partnerite ja koguduste kaudu, et tugevdada usklikke piibleid ja kristlikku kirjandust jagades, pakkudes jüngerluskoolitust, traumaabi, humanitaarabi, mikrolaene ja muud sotsiaalmajanduslikku tuge.

Palveta

Pärast Assadi režiimi langemist elavad paljud kristlased pidevas ebakindluses. Palveta, et usklikud toetuksid Jumalale kui oma „igavesele Kaljule” (Jesaja 26:4).

Palveta islamist pöördunute eest, et nad leiaksid armastust ja osadust ka siis, kui perekond ja sõbrad nad tõrjuvad.

Palveta Damaskuse kiriku ründamise ohvrite eest, et nende haavad paraneksid ja nad tunneksid Jumala lähedust, kui nad otsustavad, kuidas oma usku kõige paremini elada.

Issand, Süüria rahvas on läbi elanud nii palju – ja Sinu rahvas on talunud lõputuid katsumusi ja kannatusi. Ja nüüd, Jumal, näeme, kuidas nad seisavad silmitsi nii ebakindla tulevikuga, teadmata, mida uus juhtkond ja uued režiimid nende jaoks tähendavad, samal ajal kui tegelikkus on muutunud veelgi ohtlikumaks. Jumal, me anume Sind, et tooksid Süüriasse oma täiusliku rahu; aita uutel juhtidel mõista, et Süüria kristlased on olnud selle piirkonna lahutamatu osa alates Kristuse ajast. Issand, Sa tõid püha Pauluse enda juurde, kui ta oli teel Damaskusesse, Süüria pealinna. Me palvetame, et Sa kordaksid seda imet meie ajal, puudutades isegi nende südameid, kes Sulle kõige enam vastu seisavad. Jeesuse nimel palume. Aamen.