Süüria

Kuidas tagakiusamine välja näeb

Kristlaste olukord Süürias on viimase aasta jooksul muutunud veelgi raskemaks. Pärast Assadi režiimi langemist 2024. aasta detsembris – pärast enam kui 50 aastat Süüria valitsemist – on riiki suuresti kontrollinud Hay’at Tahrir al-Shami (HTS) juhitud jõud. Tegemist on islamiäärmusliku rühmitusega, mille juured ulatuvad Al Qaedani. Rühmitus on teinud mõõdukusele viitavaid avaldusi ja pidanud kõnelusi Süüria traditsiooniliste kristlike kogukondade esindajatega, kuid on veel liiga vara teada, mida uus juhtkond endaga kaasa toob.

Pärast režiimivahetust on laialdane ebastabiilsus viinud surmavate kokkupõrgeteni, mis on mõjutanud teisi usuvähemusi, eriti druuse ja alaviite, kusjuures kristlased on jäänud tule vahele. Islamiriigi rühmituse sõjaliste operatsioonide taaselavnemine alates 2024. aasta oktoobrist süvendab ebakindlustunnet. Nende hulka kuulub surmav rünnak kirikule Damaskuses 2025. aasta juunis.

Mis on sel aastal muutunud

Süüria on tõusnud World Watch Listi esikümnesse ning surve ja vägivald on võrreldes eelmise aastaga järsult kasvanud. Aasta tagasi oli Süüria 18. kohal, sel aastal on ta kuuendal kohal. See peegeldab tegelikkust, et Süüria on nüüd kõige ohtlikumas seisus pärast seda, kui Iraq and Syria Islamiriigi (ISIS) rühmitus hõivas ulatuslikke alasid.

Kogu Süüria julma kodusõja vältel kannatasid kristlased võitluste ja ümberasumise tõttu ebaproportsionaalselt palju. Nende haavatavus tulenes poliitilise ja sõjalise võimu puudumisest, väidetavatest sidemetest Läänega ning tajutud lähedusest Assadi režiimile. Uue ajutise valitsuse all on need ohud süvenenud, seades kristlikud kogukonnad sihipärase vägivalla, diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse ette.

2025. aasta märtsi ajutine põhiseadus koondab võimu presidendi kätte ja kehtestab islami õiguse peamise seadusandluse allikana. Paljud eksperdid ütlevad, et uus põhiseadus ei paku usuvähemustele piisavat kaitset. Poliitiline võim on endiselt killustunud ning usulahulised ja relvastatud tegutsejad koguvad mõju. Vägivaldsed konfliktid, sealhulgas Islamiriigi rühmituse rünnakud, nagu rünnak kirikule Damaskuses 2025. aasta juunis, on muutnud julgeolekuolukorra veel ebakindlamaks.

Sanktsioonide osaline leevendamine 2025. aasta keskel on avanud ülesehituse ja kaubanduse kanaleid, kuid mõju kristlikele kogukondadele on endiselt ebaselge.

Kes on tagakiusamise suhtes kõige haavatavam

Surve kristlastele Süürias erineb piirkonniti. Kirdeosa on üldiselt turvalisem ja sallivam. Rannikul on väiksemad, hajali kristlikud kogukonnad mõõdukalt haavatavad sotsiaalse surve suhtes. Lõunas seisavad kristlased silmitsi mõõduka kuni kõrge survega, kuigi sallivus on üldiselt suurem druuside enamusega aladel kui moslemite enamusega piirkondades. Kõige suurem surve on Damaskuses ja Aleppos, kus konservatiivsete moslemikogukondade ja äärmusrühmituste kasvav vaenulikkus tekitab ebakindlust ja piiranguid. Seda hoolimata linnade ajaloolisest kristlikust kohalolust.

Lisaks seisavad kristlased, kes pöörduvad islamist või druuside usust ristiusku, silmitsi tugeva pere- ja ühiskondliku survega, eriti moslemite enamusega piirkondades. Usu vahetamine võib viia tõsise vägivalla või väljaheitmiseni. Kasvav islami radikaliseerumine on tugevdanud vastuseisu moslemitaustaga pöördunutele.

Kuidas naised kogevad tagakiusamist

Usuvähemuste hulka kuuluvad naised, sealhulgas kristlased, on röövimise, seksuaalse ahistamise ja vägistamise ohus. . Kultuurilised häbimärgid ja hirm kättemaksu ees takistavad ohvreid rünnakutest teatamast. Islamist ristiusku pöördunud naised seisavad samuti silmitsi vägivallaga omaenda perekonna poolt ning neid võidakse sundida abielluma moslemiga. Kui nad on juba abielus, võidakse nad lahutada ja neilt võidakse võtta laste hooldusõigus.

Kuidas mehed kogevad tagakiusamist

Tööta kristlastel on tohutult raske tööd saada ning neil, kes töötavad, on väga vähe võimalusi edutamiseks. Islamist ristiusku pöördunud seisavad silmitsi lisasurvega ning nende perekond võib neid ähvardada, peksta või jätta nad pärandist ilma. Pöördunutele avaldatakse ka tugevat survet abielluda mosleminaisega. Need surved on pannud paljud kristlikud mehed Süüriast lahkuma, mille tagajärjeks on kristliku elanikkonna vähenemine ja kristliku kogukonna edasine destabiliseerumine.

Mida Open Doors teeb, et aidata

Open Doors töötab Süürias kohalike partnerite ja koguduste kaudu, et aidata usklikke tugevdada, jagades piibleid ja kristlikku kirjandust, pakkudes jüngerluskoolitust, traumahooldust, hädaabi, mikrolaene ja muud sotsiaal-majanduslikku abi.

Palveta

Pärast Assadi režiimi langemist elavad paljud kristlased pidevas ebakindluses. Palveta, et usklikud toetuksid Jumalale kui oma „igavesele kaljule“ (Jesaja 26:4).

Palveta islamist pöördunute eest, et nad leiaksid armastust ja osadust ka siis, kui kogevad perekonna ja sõprade poolt tagasilükkamist.

Palveta Damaskuse kirikurünnaku ohvrite eest, et nende haavad paraneksid ja nad tunneksid Jumala lähedust, kui nad otsustavad, kuidas oma usku kõige paremini elada.

Issand, Süüria rahvas on läbi elanud nii palju – ja Sinu rahvas on talunud lõputuid katsumusi ja viletsusi. Ja nüüd, Jumal, näeme, kuidas nad seisavad silmitsi nii ebakindla tulevikuga, teadmata, mida uus juhtkond ja uued režiimid neile tähendavad, samal ajal kui tegelikkus on muutunud veelgi ohtlikumaks. Jumal, me anume Sind, et tooksid Süüriasse oma täiusliku rahu; aita uutel juhtidel mõista, et Süüria kristlased on olnud selle piirkonna osa juba Kristuse ajast alates. Issand, Sa tõid püha Pauluse enda juurde, kui ta reisis Damaskusesse, Süüria pealinna. Me palume, et kordaksid seda imet meie ajal, puudutades isegi nende südameid, kes Sulle kõige enam vastu seisavad. Jeesuse nimel me palume seda kõike. Aamen.