Julge vastus Pärsia lahe piirkonnas

Kui kristlasest lese julge keeldumine viis vangistuseni, sai õiguskaitse tema ja tema lapse jaoks päästeköieks.

Naine, lesk, vallaline, ema ja kristlane. Seal, kus Mariam* elab Pärsia lahe piirkonnas (tema isiku kaitseks ei saa me avaldada tema pärisnime ega riiki), muudavad tema sugu, perekonnaseis, majanduslik olukord, geograafiline asukoht – ja tema kristlik usk – selle kolmekümnendates eluaastates üksikema ja tema väikese lapse selgeks ärakasutamise sihtmärgiks.

Mõni kuu tagasi nägi tema ülemus töökohas oma võimalust ja esitas selged nõudmised: loobu oma kristlikust usust ja abiellu temaga.

Kuid Mariam jäi kindlaks ja keeldus, täiesti teadlikuna, et tema „ei” läheb talle ja tõenäoliselt ka tema lapsele kalliks maksma.

Ta ei eksinud.

Valetult süüdistatud

Mõne nädala jooksul saabus „karistus”. Tagasilükatud juht levitas kuulujuttu, et Mariam oli teotanud Koraani, moslemite püha raamatut. Riigi karmide jumalateotuse seaduste kohaselt on selle kuriteo maksimaalne karistus surmanuhtlus või eluaegne vangistus.

Süüdistus oli vale, kuid Mariami olukorras pakub tõde üksi vähe kaitset.

Isegi ilma süüdimõistmiseta seisab igaüks, keda süüdistatakse jumalateotuses, sageli silmitsi vangistuse, kogukonnast tõrjumise ja pideva omakohtu vägivalla ohuga. Naiste jaoks – eriti usuvähemuste hulka kuuluvate naiste jaoks – on riskid veelgi suuremad.

Päev, mil nad tulid

Päeval, mil politsei Mariami järele tuli, oli tema esimene mõte lapsest. Kes hoolitseb tema eest?

Ta vahistati ja viidi vahi alla. Mitu kuud viibis Mariam kinnipidamisasutuses, samal ajal kui tema kohtuasi liikus aeglaselt läbi õigussüsteemi. Tema laps jäi laiendatud perekonna hoolde. Mariamil polnud aimugi, millal – ega kas üldse – ta tema juurde naaseb.

„Mu suurim hirm polnud kunagi enda pärast,” jagab Mariam. „See oli alati mu lapse pärast. Ma mõtlesin kogu aeg: mis saab temast, kui ma tagasi ei tule? Kes kaitseb mu last ja mu perekonda?”

Mariam pole esimene lesk ja üksikema, kes selles piirkonnas sellise süüdistusega silmitsi seisab. Hana*, Open Doorsi kohalik partner, kes töötab vahetult tagakiusatud ja haavatavate kristlike kogukondadega, selgitab, et naisi röövitakse regulaarselt, esitatakse valesüüdistusi või survestatakse sundabieludesse.

„Lesed on eriti haavatavad võimupositsioonil olevate meeste väärkohtlemise suhtes,” ütleb ta. „Mõned kaovad ilma õigusliku kaitseta. Teised vaigistakse ähvardustega.”

Jumalateotuse süüdistused jätavad perekonnad sageli kaitseta ja isoleerituks. Õigusprotsessid liiguvad aeglaselt ning avalik arvamus võib muutuda vägivaldseks ammu enne kohtuotsust. Mariami jaoks tõi iga päev kinnipidamisasutuses uusi küsimusi ja kahtlusi, kas ta üldse kunagi koju naaseb.

Palve väljaspool vanglaseinu

Sel ajal, kui Mariam oli kinnipeetav, jõudis teave tema olukorrast kristlike kogukondadeni, kes olid omavahel ühenduses Piibli lugemisgruppide kaudu. Need väikesed grupid kohtuvad regulaarselt, et koos Pühakirja lugeda ja palvetada raskustes olevate usklike eest.

Kui Mariami juhtumist teatati, oli reaktsioon kohene ja koordineeritud. Palvesoovid jagati laiali ning kokkulepitud ajal palvetasid kõik Piibli lugemisrühmad tema eest üheaegselt. Kuigi ta oli füüsiliselt eraldatud, ei olnud teda unustatud.

Kuigi palvevõrgustik ei asendanud õigustegevust, hoidis see lootust üleval – nii Mariami kui ka tema toetajate jaoks.

Õiguskaitse ja haruldane areng

Pärast seda, kui Mariami lugu jõudis Open Doorsini, tegutses meie õiguskaitsemeeskond kiiresti. Kristlikud advokaadid, keda toetab teenistus, võtsid Mariami juhtumi enda peale ja esindasid teda kohtus. Keskkonnas, kus valetult esitatud süüdistusi sageli ei vaidlustata, oli nende osalemine ülioluline.

Eelistungi käigus nõudis kohtunik täiendavaid tõendeid seoses valesüüdistusega. Süüdistus ei suutnud tõendeid esitada ja Mariamile määrati kautsjon. Kuigi kohtuasi on endiselt pooleli, oli tema vabastamine ebatavaline ja oluline areng.

Kuid Mariami-suguste kristlike naiste jaoks ei tähenda vabastamine turvalisust.

Elu varjatuses

Pärast vanglast lahkumist tahtis Mariam ainult koju ja lapse juurde tagasi minna. Kuid see polnud võimalik. Riskid olid liiga suured – mitte ainult tema ja tema poja, vaid ka teiste naiste ja laste jaoks tema laiendatud perekonnas. Ähvardused püsisid. Samuti kättemaksu oht.

Taas tulid Open Doorsi õiguskaitsepartnerid Mariamile ja tema perekonnale toetust pakkuma. Tema ja tema laps paigutati ümber turvalisse varjupaika. Kuigi ta on kaitstud, on elu endiselt raske. Igapäevaelu on kujundatud ettevaatlikkusest. Ta läheb harva välja ja on pidevalt valvel.

„Ma vaatan pidevalt üle õla, mõtlen hoolikalt iga sammu üle,” ütleb ta. „Isegi praegu kardan, et keegi võib mind jälitada.”

Varjatuses elamine toob kaasa oma koormad. Ebakindlus on pidev ja nagu võite ette kujutada, kaaluvad vangistuse ja pideva hirmu põhjustatud psühholoogilised tagajärjed raskelt.

Kui õudus kohtub lootusega

Isegi unes leiab Mariam vähe rahu. Alates kinnipidamisest on ta võidelnud korduvate õudusunenägudega. „Öösel ärkasin hirmust tardunutena,” ütleb ta. „Ma nägin ohtu kõikjal, ka oma unenägudes.”

Vahistamise trauma, kuudepikkune lahutatus lapsest, teadmine, et ähvardused püsivad – see kõik kerkib üles pimeduses.

Ometi kirjeldab Mariam ka hetki, mis on aidanud tal vastu pidada.

„Mõnikord, pärast õudusunenägu, nägin unes, kuidas kõndin oma lapsega avatud kohas, mis oli täis valgust,” selgitab ta. „Tundus, nagu ütleks Jumal mulle, et oleme kaitstud.”

Usk ei ole hirmu kõrvaldanud. Kuid see on andnud Mariamile jõudu jätkata, päev päeva haaval. Õudusunenäod tulevad endiselt. Samuti valguse nägemused. Ta kannab mõlemat.

Miks õiguskaitse on oluline

Mariami juhtumis näeme õiguskaitse võimsat mõju. Kristlike advokaatide õigusliku kaitse kaudu saab ta vaidlustada valesüüdistuse. Nõustamise kaudu saab ta emotsionaalset ja psühholoogilist tuge. Ümberpaigutamise abi kaudu on kaitstud tema elu – ja tema lapse elu.

„Ilma abita ei tea, kus me oleksime,” ütleb Mariam. „Ma oleksin endiselt luku taga ja mu laps ei oleks kaitstud.”

Õiguskaitse ei kõrvalda ohtu, kuid muudab tulemusi. See tagab, et haavatavad usklikud ei jää üksi, kui süüdistused tõstatuvad. See pakub kaitset seal, kus hirm valitses varem pidurdamatult.

Mariami kohtuasi on pooleli. Riskid pole kadunud. Ja tema-sarnased naised on endiselt kõrgendatud ohus. Õiguslik kaitse, turvaline peavari ja järjepidev õiguskaitse on hädavajalikud.

„Me näeme Mariami-sarnaseid juhtumeid liiga sageli,” ütleb Hana. „Ja ilma järjepideva õigusliku toe, turvalise eluaseme ja koordineeritud õiguskaitseta seisavad enamik perekondi nende ohtudega silmitsi täiesti üksi. Meie tehtav töö päästab elusid, kuid vajadus ületab kaugelt meie praeguse suutlikkuse. Iga kuu kuuleme uutest juhtumitest, milleni me veel jõuda ei suuda.”

Täna on Mariam elus. Ta on oma pojaga taas koos. Ta ei ole üksi, kui ootab oma kohtupäeva.

Kuid paljud teised on endiselt üksi.

Kas liitud palveliikumisega, mis hoidis Mariami tema kõige pimedamatel päevadel? Palveta nende eest, kes on veel vangistuses, perede eest, kes on varjus, advokaatide eest, kes kaitsevad valetult süüdistatuid, ja naiste eest, keda survestatakse oma usust loobuma. Ja ole Open Doorsi partneriks, et toetada õiguslikku kaitset, turvalist eluaset ja jätkuvat nõustamist Mariami-suguste usklike jaoks.

[Valikuline: kui teil on igakuise annetaja programm, on see hea võimalus jagada, kuidas toetajad või potentsiaalsed toetajad saavad tagakiusatud kristlaste toetamisse panustada. Lisage oma URL].

*Nimi on turvalisuse huvides muudetud.